Iga algus on raske, 12.05.2026

Villa Untamo õue loodi 2026. aasta kevadel moodne peen klaasist kasvumaja. Nõuded kasvuhoonele ei olnud võimatud, ainus tingimus oli, et peab olema uhkem kui naabritel. Seda Casa Tiiu on! Tero pani oma kätega lossikese kokku, emadepäeval ristisin selle Casa Tiiuks. 

Kontseptsioon, mida kasvuhoones kasvatama hakkame, oli kummagi omaniku peas mõnevõrra erinev. Tero nägemuses oli küünlad, lauakesed ja romantika. Mina, vana kurgipiirkonna kasvandik, nägin saagist lopsakaid tomateid ja kurke igal võimalikul ruutmeetril. Elu teeb korrektiive köigis asjus muidugi. 

Lahke Mustvee kandist päritolev tuttav kasvatas meile ette suure hulga tomateid ja paar kurki ning kuus paprikataime. Aprilli keskel Eestist külas käinud vanad sõpsid tõid kaks Maskotkat, õite tugeva olemisega tomatidaami. 

Vötsin hoiaku, et esimene aasta läheb nagunii koolirahadeks, aga kui nii palju juba vaeva nähtud ja kallis ehitis hangitud, siis ikka tahaks saaki ka saada. 6.5.2026 istutasime maha 12 tomatitaime, 2 kurki ja 6 paprikat. Taimed said esialgu areneda rahus Katajanokka merevaatega korteris, käisid oma uue koduga tutvumas lihavötete ajal, mil neid nädal aega sossutasime, ja lõpuks saabus suur istutuspäev. Kuidagi nii #eesti oli! Päike paistis, tagumik oli taeva poole ja linnud laulsid pröökavalt. Peenraid me veel ei teinud, ostsime viis eurot tükk selliseid kasvatuskotte, kaks taime koti peale. Erilisi tugesid ka polnud, kui needki vähesed otsa said, töime toast orhideede tugikepid ja löpuks pistsime päris öunapuuoksi maha. Katsuge ellu jääda.

Algas ka mütsiga löömine. Tomatikenneli inimene hoiatas küll, et pange kohe loor ja soojendused, aga meie arvasime, et mis seal ikka, vaevalt et ikka nii külmaks läheb... Hommikul oli häda käes, kurgid poolkülmunud ja igast tomatist pakane näpistanud!!! Meeleheitlikult tormasin pärast tööpäeva bussidega kuskile Helsingi tagumisse kolkasse külmaloori ja näpitsaid ostma, vötsin kohe mitu pakki köike. Ja nii me siis teisel suurel farmipäeval tömbasime valge pruudiloori kasvumaja seintele ja asetasime küünlaid igale poole. Tero sai oma romantika! "Vii need sisse, mis saad," oli teine tark nöuanne. Tassisin vist kolmandal päeval paprikapotid tuppa, aga naiivselt eeldasin, et kasse need ei huvita. Päng! Hommikul truult potte tagasi kasvuhoonesse solgutades selgus, et siiski on keegi raibe käinud mu paprikate peal lesimas (tuletan meelde, et muud ruumi on majas u 200 ruutmeetrit) ja üks taim oli ära murtud. Õhtul panime Casa Tiiusse loori ja küünalde lisaks ka kolm suurt veeämbrit kuuma veega. Ka siin esineb erinevaid koolkondi: osade meelest pangedele peab kaane peale panema. Me ei pannud.

Aga kuna kõike seda solgutamist hakkas liiga palju saama juba, laenasime Tero vanematelt elektriradika, ja nüüd siis soojendab mu kiratsevaid ja õblukesi taimekesi kallis elekter. Päris ära pole esimese nädala jooksul keegi surnud. Täna pidime tomativäetist minema mu uude lemmikpoodi Hankkijasse ostma, aga siis hakati jälle öues ringi möllama ja Tero pidi tööde järele vaatama, nii et ei läinud kuskile. Väetama vöib hakata 2 nädalat pärast istutamist. 

Taimed pannakse mulda diagonaalselt ja vaadatakse, et juured paljaks ei jääks. Kastmine vajaduse järgi. Me väga veel kastnud ei olegi. Anne tomatites on juba öied!